EDI (elektrodeionisatsiooni) seadmete arengulugu sai alguse 1950. aastatel välja pakutud kontseptsioonist ja kaubanduslik rakendus saavutati 1987. aastal. Seejärel levis see kiiresti üle kogu maailma, saades ülipuhta vee valmistamise peavoolutehnoloogiaks.
Kontseptuaalne tekkimine (1950.–1980. aastad): elektrodeionisatsiooni (EDI) tehnoloogia teoreetilise aluse pakkusid välja Ameerika teadlased juba 1950. aastatel, ühendades elektrodialüüsi ja ioonivahetuse põhimõtted, eesmärgiga saavutada pidev magestamisprotsess ilma keemilise regenereerimiseta.
Kaubanduslik läbimurre (1987): 1987. aastal tõi Ameerika Ühendriikides Millipore Corporation edukalt turule esimese kaubandusliku EDI-seadme Ionpure CDI™, mis tähistas selle tehnoloogia ametlikku sisenemist praktilise rakendusetappi ja juhatas sisse uue tööstusliku rakenduse ajastu.
EDI (Electrodeionization) on membraanide eraldamise magestamise protsess, mis ühendab orgaaniliselt elektrodialüüsi ja ioonivahetuse; see on kõrgtehnoloogiline-, roheline ja keskkonnasõbralik tehnoloogia. Rahvusvaheliselt töötab praegu üle 3000 EDI (elektrodeionisatsiooni) seadme koguvõimsusega üle 30 000 m³/h.
Viimase kahe aastakümne jooksul on EDI-tehnoloogia kiiresti arenenud, leidnud laialdast rakendust mitte ainult ülipuhta vee projektides elektroonika- ja farmaatsiatööstuses, vaid ka järk-järgult asendades traditsioonilised segakihiga magestamissüsteemid keemiliste soojuselektrijaamade demineraliseerimisprojektides, mis peegeldab rohelist ja keskkonnasõbralikku tehnoloogilist uuendust.
Tulevikus eeldatakse, et EDI-tehnoloogia saavutab läbimurde kulude vähendamisel, toitevee parema kohanemisvõime, membraani saastumise probleemide lahendamisel ja integreerimisel teiste tehnoloogiatega.

