Veetöötlusseadmete osade vastuvõtustandardid on otsustava tähtsusega samm veetöötlussüsteemide tõhusa ja stabiilse töö tagamisel. Need hõlmavad mitut dimensiooni, mille eesmärk on kontrollida osade kvaliteeti allikast ja vältida osa probleemidest põhjustatud süsteemitõrkeid või ebakvaliteetset veekvaliteeti.
1. Tehnilised standardid: kohustuslikud nõuded materjalidele ja protsessidele
● Materjali vastavus: veetöötlusosad peavad olema valmistatud töödeldava vee tüübile vastavatest materjalidest. Näiteks peavad joogivee töötlemise osad olema valmistatud toidu-klassi roostevabast terasest (nt 304 või 316 liitrit), et vältida raskmetallide leostumist; söövitava reovee puhastamiseks peavad osad olema happe- ja leelisekindlad, näiteks PVDF-i või klaaskiududega. Materjali testimise aruandeid tuleb vastuvõtmise ajal kontrollida, et tagada vastavus riiklikele standarditele, nagu GB/T 1220 (roostevaba teras) või HG/T 21539 (klaaskiud).
● Töötlemise täpsus: osade mõõtmete tolerantse tuleb rangelt kontrollida. Näiteks peaks membraani korpuse tihenduspinna pinnakaredus olema Ra0,8 μm või sellega võrdne, et tagada membraanimooduliga tihe tihendus; toruühenduste keerme täpsus peab vastama ISO 7-1 standarditele, et vältida lekkeid paigaldamise ajal. Vastuvõtukatse ajal tuleks pistelisi kontrolle teha, kasutades selliseid tööriistu nagu nihikud ja pinnakareduse testerid.
● Struktuurne ratsionaalsus: komponentide konstruktsioon peab vastama hüdrauliliste põhimõtetele. Näiteks peaks veejaoturi avanemissuhe olema ühtlane (viga 5% või väiksem), et vältida veevoolu lokaalset lühist-; pöördosmoosi membraani korpuse sisselaskeava peaks olema varustatud deflektorplaadiga, et vähendada veevoolu mõju membraanielemendile. Konstruktsiooniprojekti saab kontrollida vastuvõtukatsetuse käigus veesurve testimise või 3D-skaneerimisega.
2. Veepuhastustarvikute aktsepteerimise standardid
● Toimivuse testimine: kontrollimine simuleeritud tegelikes töötingimustes
● Survekindluse test: tarvikud peavad taluma 1,5-kordset arvutuslikku rõhku (nt kui arvutuslik rõhk on 1,0 MPa, peab katserõhk jõudma 1,5 MPa-ni) 30 minuti jooksul ilma lekke või deformatsioonita. Näiteks peavad surveanumad läbima hüdrostaatilise testi vastavalt ASME VIII standarditele; vastuvõtmisel tuleb registreerida rõhukõver ja kontrollida deformatsiooni.
● Voolukiiruse ja takistuse test: filtrikassette, filtreid ja muid tarvikuid tuleb katsetada rõhulanguse suhtes nimivoolukiirusel. Näiteks PP sula{1}}puhutud filtrikasseti rõhulang peaks voolukiirusel 10 m³/h olema 0,05 MPa või sellega võrdne; ultrafiltratsioonimembraani mooduli transmembraanse rõhu erinevus peaks olema väiksem või võrdne 0,03 MPa voo korral 20 L/(m²·h). Tegelikud mõõtmised tuleb vastuvõtmise ajal läbi viia voolumõõturi ja manomeetri abil.
● Korrosioonikindluse test: metallist liitmikud tuleb sukeldada 5% NaCl lahusesse 72 tunniks pinna korrosioonikiirusega 0,01 mm/aastas või sellega võrdne; mittemetallist liitmikud (nagu PVC-torud) tuleb 24 tunniks sukeldada 20% H₂SO₄ lahusesse massikao kiirusega, mis on väiksem või võrdne 1%. Proove tuleb metallograafiliseks analüüsiks lõigata või vastuvõtmise ajal võrdlemiseks kaaluda.
3. Veepuhastustarvikute aktsepteerimise standardid
● Ohutusspetsifikatsioonid: topeltkaitse ja märgistus
● Elektriohutus: pinge all olevad-vooderdatud lisaseadmed (nt veepumbad ja juhtkapid) peavad läbima IP55 kaitseklassi testi, mille isolatsioonitakistus on suurem või võrdne 1MΩ (500V DC). Vastuvõtukatsetuse käigus tuleb kasutada megoommeetrit ja niisket keskkonda simuleerivat pihustussüsteemi.
● Mehaaniline ohutus: pöörlevad osad (nagu aeraatori tiivikud) peavad olema varustatud kaitsekatetega, mille vahed on kuni 5 mm; surveanumad peavad olema varustatud kaitseventiilidega ja seatud rõhk peab vastama arvestuslikule rõhule (viga Vähem või võrdne ±3%). Vastuvõtukatsetuse käigus tuleb kontrollida kaitseklapi kalibreerimisaruannet ja kaitsekatte tugevuskatse andmeid.
● Märgistuse terviklikkus: tarvikud peavad olema märgistatud põhiteabega, nagu mudel, spetsifikatsioonid, tootmiskuupäev ja rõhuklass. Märgistus peab olema kulumiskindel (nt lasergraveerimine või söövitus). Vastuvõtukatse ajal tuleb etiketti 100 korda alkoholiga niisutatud tampooniga pühkida, et kontrollida, kas see pole koorunud või udune.
